Miks ei leita Eestis Panama dokumentide seoseid nii jõuliselt?
Kuigi Eestis on välja käidud mõned nimed, kes on mingil määral seotud maksuparadiisides asutatud firmadega, on mitu põhjust, miks ei ilmu nii siinses ajakirjanduses suures mahus Panama dokumentidega seotud lugusid.
Lihtsalt kokkuvõttes mängib siin rolli kolm faktorit: Eestis ei ole ühelgi väljaandel andmebaasile ligipääsu, baaside läbiotsimine on väga aeganõudev ja ka nutikust vajav tegevus ning kõiki seoseid ei oleks eetiline avalikustada, selgitasid ajakirjanikud Urmet Kook, Mikk Salu ja saatejuht Mirko Ojakivi Vikerraadio saates "Rahva teenrid".
Miks Eestil ligipääsu pole?
Nii Lätis, Leedust kui ka Soomest kaasati üksikuid ajakirjanikke juba aasta eest, mil rahvusvaheline uurivate ajakirjanike konsortsium pärast Saksa ajalehe Süddeutsche Zeitungi abipalvet 11,5 miljoni dokumendi läbitöötamiseks koostööpartnereid otsis.
"On õigustatud küsimus, kas Eesti ajakirjanikud oleks justkui kehvemad," tõdes ERR-i uudistejuht Urmet Kook, kuid selgitas seejärel, et uurimisse ei kaasatud ajakirjanikke riikide põhjal.
Lätlaste ja konsortsiumi tugev koostöö on tingitud sellest, et Lätis asub üks organisatsiooni harusid. Just selle haru kaks ajakirjanikku võtsid aktiivse rolli andmetöötluses.
Samas jällegi arvati Washingtonis konsortsiumi peakorteris, et Läti ajakirjanikele andmebaasi ligipääsu andes on ka Eesti huvid kaetud.
Seni ei ole Eestis kellelgi juurdepääsu Panama paberite täielikule andmebaasile. Taotluse on esitanud mitmed Eesti suuremad väljaanded, kuid Urmet Koogi sõnul ei kaaluta avalduse läbivaatamisel seda, kas tegu on väljaandega, vaid määravaks saab see, kas ajakirjanik kuulub mingil moel konsortsiumi kontaktide võrgustikku.
Kuna andmebaasid on sattunud viimasel ajal häkkerite rünnaku alla ja mõned ajakirjanikud on lekitanud andmeid ka politseile, on andmete laialdane jagamine tekitanud konsortsiumi peamajas tõrksust.
ERR on Panama paberite uurimiseks teinud koostööd lätlastega ja esitanud neile nimesid, keda lätlased võiks andmebaasist otsida. Lätlased on koostööaltid omakorda tänu sellele, et ERR-i ajakirjanik Indrek Treufeldt on Baltikumi uuriva ajakirjanduse ühenduse ReBaltica juhatuse liige.
"Rahvusvaheline uurivate ajakirjanike ühendus ei ole nagu ÜRO, kus keegi jagab riikidepõhiseid lubasid välja. Kõik põhineb kontaktidel. /---/ Printsiip on see, et laiendada teemaga tegelevate inimeste ringi just isiklike kontaktide kaudu," kommenteeris Treufeldt sel nädalal saates "Uudis+". Nii ongi Treufeldtil õnnestunud päringuid esitada.
Miks andmebaasis otsingute tegemine nii aeganõudev on?
"See ei ole andmebaas, kuhu võiks sisestada mõne tuntud poliitiku või ärimehe nime ja siis tulevad ette kõik temaga seotud seosed - nii see tegelikult ei toimi," sõnas Urmet Kook.
Ka Indrek Treufeldt selgitas, et otsingu tegemiseks peab väga täpselt sisestama kas mõne isiku või äriühingu nime. Näiteks tänaste Eesti juhtivpoliitikute nimede sisestamisel ei tekkinud mingeid seoseid. Vasted ilmnevad hoopis Kalle Norbergi sarnaste inimeste kaudu, kes on tegelenud firmade asutamise või likvideerimisega.
Seega ettevõtted või nende juhid, kes on saanud saanud Panamal tegutsemisest kasu, ei ole ise esiteks kunagi Panamal käinud, teiseks ei ole nad ka dokumentides kirjas.
"Kalle Norberg oli õnnelik juhus, mis töötas. Siin peab kiitma Indrek Treufeldti, kes Nordeaga tekkinud seostes tema nime peale tuli ja kelle kaudu jõuti suure hulga teiste materjalideni," rääkis Kook "Rahva teenrites".
Neid analüüsis omakorda nädala jooksul "Pealtnägija", kes jõudis omakorda ettevõtja Oliver Kruuda ja Eesti advokatuuri esimeheni.
"Ma nimetaksin seda täiesti omaette internetiks - sul peab olema seal kindel ja nutikas strateegia, mis palju vasteid annaks," mõtestas Treufeldt, "[ajakirjandusel on] oluline võtta aega ja mitte välja öelda nimesid sensatsioonist lähtuvalt."
Indrek Treufeldti intervjuu Panama paberite uurimise teemal 14. aprillil Vikerraadio saates "Uudis+":
Miks ei saa kõiki seoseid kohe esitada?
Panama dokumentidest esinenud seosed ja esile kerkinud nimed ei näita otsejoones, et need isikud oleks milleski süüdi või seadust rikkunud.
"Kui praeguses kontekstis ainuüksi inimese nime välja ütled, kuid ei too välja temaga seotud asju, langeb inimene kohe negatiivse tähelepanu alla," kommenteeris Urmet Kook.
Seetõttu tuleks nimede esile tõstmisega olla üsna ettevaatlik, sest tõsiasi, et offshore-firmade asutamine ja nendega tegutsemine on tegelikult legaalne, välistab selle, et kõik tekkinud seosed kuritegevusele viitaks.
Näiteks oli ERR-il möödunud nädalal teada vähemalt 20 nime, kes on Panama dokumentidega seotud, kuid mõned neist on olnud näiteks sekretäri rollis, mistõttu ei oleks eetiline kogu nimekirja avaldada.
See, et kellelgi on seos Panama või Kaimani saartega ei ole midagi kuritegelikku, sest ka varjamine iseenesest ei ole kuritegu, leidsid saatekülalised, küll aga on nende hinnangul mõistetav küsimuse tekkimine: miks on vaja midagi varjata?
Indrek Treufeldt: "See [Panama dokumentides otsingute tegemine] juhatab meid ajakirjanduse üldise filosoofiani: mis on ajakirjanduse ülesanne? See on eeskätt jutustada lugusid. Nüüd on [olemas] see baas ja küsimus, mis on need lood, mida me sealt näeme?"
Umbes aasta eest saatis anonüümsust palunud isik Saksa ajalehe Süddeutsche Zeitung ajakirjanikule tohutu hulga Panama advokaadibüroo Mossack Fonseca dokumente. 11,5 miljonit dokumenti kajastavad 1970. aastatekst alates seda, kuidas büroo on sõlminud lepinguid ja aidanud asutada offshore-firmasid teiste seas mitmetele maailma juhtivpoliitikutele, ärimeestele ja ka kurjategijatele.
Toimetaja: Greete Palmiste