E-tervise juht kinnitab, et probleemid on lahendamisel
E-tervise projektide eest vastutava sihtasutuse juht Raul Mill ütleb, et mitmed riigikontrolli auditis tõstatud küsimused on tänaseks kas töös või lahendatud ning paljuski on tegu üldse tervishoiukorraldusliku küsimusega.
Riigikontrolli audit tuvastas, et e-tervise arendamisele on kulunud planeeritust ligi viis korda enam ehk 15 miljonit eurot, kuid neljast põhiprojektist on suudetud edukalt rakendada vaid üks.
Riigi loodud e-lahendustest kasutatakse aktiivselt vaid digiretsepti, olles ainuke neljast e-tervise põhiprojektist, mis on käivitunud täismahus. Digiloo ja digipildi kasutamine on jäänud tagasihoidlikuks ning digiregistratuur pole selle valmimisest möödunud viie aasta jooksul käivitunud.
E-tervise sihtasutuse juhataja Raul Mill ütles ERR-i uudisteportaalile, et digilugu on tänaseks igati käivitunud. Süsteemil on üle 8700 kasutaja tervishoiutöötajate seas.
"Kui päringute arv meditsiinitöötajate poolt aastal 2011 oli kuus keskmiselt 60 000, siis tänaseks on see arv tõusnud 240 000-ni. Eelmisel aastal valmis patsiendiportaali uus versioon, mis on tõstnud portaali kasutatavuse poole aastaga rohkem kui kahekordseks. Riigikontrolli auditi on läbi viidud retrospektiivselt, kuni aastani 2012. Seega on mitmed auditis tõstatatud küsimused tänaseks kas töös või lahendatud," kinnitas Mill.
Digipilt on Milli kinnitusel tehniliselt valmis arendatud lahendus, kuid tulenevalt sellest, et haiglad peavad lahendama ise oma röntgenuuringute, sh röntgenpiltide hoidmise küsimuse, on mitmed haiglad pidanud mõistlikuks kasutada Eesti Tervishoiu Pildipanga teenust ja seetõttu on ca 80% kõigist röntgenuuringutest talletatud füüsiliselt just Pildipanka.
Korralduslikud puudujäägid
"Tegu ei ole seega mitte tehnilise, vaid pigem tervishoiukorraldusliku küsimusega. Etteruttavalt võib öelda, et käesoleval aastal hakatakse koguma kõik röntgenuuringud Pildipanka, mis muudetakse tervise infosüsteemi osaks. Ehk siis tegu on n. Digipildi projekti edasiarendusega," kinnitas Mill.
Digiregistratuuri osas on samuti tehniline lahendus valmis, kuid tervishoiukorralduslikult tuleb Milli sõnul esmalt lahendada vabade vastuvõtuaegade probleem.
"Koostöös kõigi osapooltega - haiglate, perearstide, sotsiaalministeeriumi ja haigekassaga - on otsustatud lõpuni juurutada esmalt digisaatekiri, mis on tehniliselt samuti realiseeritud, kuid kasutusel vaid osaliselt. Saatekirja juurutamisel väheneks eeldatavalt topeltbroneeringute arv. Selle järgselt on võimalik uuesti hinnata keskse digiregistratuuri töölerakendamise võimalikke lahendusi," selgitas Mill.
E-tervis oma olemuselt on eelkõige koostöömudel, mis tähendab seda, et lahendused realiseeruvad vaid kõigi osapoolte tihedas koostöös. Registratuur ongi Milli kinnitusel hea näide sellest, et hästi välja mõeldud lahendus ei pruugi tööle hakata, kui realiseerida vaid tehniline osa.
Eesti on maailmas ikkagi eeskujuks
Mill toonitab, et kui vaadata e-tervise kulutusi üldiselt, siis on Eesti maailma jaoks täna paljuski valdkondlik liider. Ligi 15 miljoni euroga (arendus ja haldus kokku), on suudetud luua üleriiklikult toimiv süsteem.
Võrdluseks tõi ta Saksamaa ja Suurbritannia, kus e-tervise kulutused on vastavalt 1,3 ja 2 miljardit, kus aga üleriiklikult toimivat süsteemi pole.
"Mitmed arenenud riigid on käinud uurimas Eesti e-tervise lahendust. USA president Barack Obama on Eesti e-tervist toonud välja positiivse näitena ja Soome on Eesti eeskujul üles ehitamas analoogsest süsteemi, võttes kasutusele x-tee standardi," sõnas Mill.