Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Euroopa Liit ergutab rahasüstiga Eesti teadust
Euroopa Regionaalarengu Fond toetab kokku ligi 30 miljoni euroga mitmeid Eesti teadusprojekte alates siirdemeditsiini uuringute keskusest kuni nanomaterjalide uurimiseni.
Valitsus kinnitas eelmise nädala istungil teadustaristu kaasajastamise investeeringute kava kogusummas 29 376 989 eurot. Riigi kaasrahastamisel saab Euroopa Regionaalarengu Fondist toetust üheksa teadusobjekti ning lisanimekirjas on veel kuus objekti. Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Rein Joamets ütles ERRi uudisteportaalile, et investeeringut ei anta mitte konkreetsele teadusasutusele, vaid teemadele, millega tegelevad koostöös mitme asutuse inimesed.
Suurima toetuse, 5 752 048,2 eurot, saab riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus, mis hakkab paiknema peamiselt struktuurifondide toel ehitatavas TÜ siirdemeditsiini hoones ning mille hulka kuulub ka olemasolevate tehnoloogiate uuendamine TÜ Kliinikumis ning Eesti Maaülikoolis (EMÜ). Kuigi enamik loodavast infrastruktuurist jääb TÜ juhtida, jääb see kõik partnerite ühiskasutusse. Rajatava asutuse moodustavad katseloomakeskus (sh vivaarium), kliiniliste uuringute üksus, siirdemeditsiiniliste uuringute üksus ning toidu ja tervishoiu labor.
Eesti Genoomikakeskusele (EGK) läheb 2 824 894,9 eurot. EGK on teaduse infrastruktuur, mis koosneb TÜ Eesti Geenivaramu 50 000 geenidoonori terviseandmetest ja koeproovidest ning Eesti Biokeskusele (EBK) soetatava kolmanda põlvkonna DNA järjestusanalüüsi platvormist koos vajaliku infotehnoloogilise toega nii tarkvara kui ka serverite osas.
Projekt "Nanomaterjalid - uuringud ja rakendused (NAMUR)" saab 4 940 370,4 eurot.
NAMUR koosneb tipplaboritest TTÜs ja TÜs, kus hakkavad asuma teadus- ja arendustegevuse probleemide lahendamiseks vajalikud mikro- ja nanoskoopia seadmed, millega saab analüüsida materjalide erinevate omaduste väljaselgitamise võimalusi ning millele lisanduvad tehnoloogilised seadmed materjalidele uute funktsionaalsete omaduste andmiseks.
Püütakse arendada eesti keele ja varamu säilitamist
Eesti keeleressursside keskus saab kokku 1 229 986,1 eurot. Keskus annab kõikidele uurijatele keeleressursside ja tehnoloogiate kättesaadavuse.
Varasemate programmide käigus on välja töötatud suur hulk uusi keeleressursse nagu kõnetehnoloogia andmebaasid, eesti-X-keele sõnastiku andmebaas, leksikograafi töökeskkond, samuti tarkvara nagu kõnetuvastaja, grammatikakontrollija, sisukokkuvõtete koostaja, eesti-inglise masintõlge jm. Uue infrastruktuuri loomist alustatakse juba olemasolevate keeleressursside kättesaadavuse, levitamise tingimuste ja formaadi väljatöötamisest. Keeleressursside keskuse projektis osalevad TÜ, TTÜi Küberneetika Instituut ja Eesti Keele Instituut (EKI).
Eesti e-varamu ja kogude säilitamise esimeseks etapiks antakse 2 720 093,8 eurot. E-varamu on ühtne keskkond, mille eesmärk on säilitada pikaajaliselt ja teha kättesaadavaks Eesti raamatukogude, arhiivide ja muuseumide digiteeritud materjale, tõsta mäluasutuste digiteerimisvõimet ning tagada Eesti jaoks oluliste kogude säilitamine. Projekt sisaldab digiteerimiskeskuste ja neutraliseerimiskeskuse rajamist, mis paiknevad TÜ Raamatukogus, Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvusarhiivis ja Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja Eesti Rahvusraamatukogus.
Keskkonna- ja loodusuuringuteks ligi 6,5 miljonit eurot
Suur osa toetusest läheb ka keskkonnauuringute edendamiseks ja loodusteaduslike arhiivide loomiseks.
4 243 733,5 euroga toetatakse keskkonnauuringute eksperimentaaljaamade võrgustikku - Eesti Keskkonnaobservatooriumit, mis tegeleb kolmel teadussuunal: atmosfääri-, maapõue- ja kliimauuringud, bioloogilise mitmekesisuse uuringud ning merekeskkonna uuringud. Projektis osalevad TÜ, TLÜ, TTÜ, Tartu Observatoorium, EMÜ, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI).
Projektile "Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC)" on eraldatud 2 243 298,9 eurot. NATARCi raames luuakse loodusteaduslikel arhiividel ja informaatikal põhinev süsteem, mis võimaldab looduse mitmekesisuse globaalseid ja Eesti põhiseid uuringuid ning toetab looduskaitset ja loodusharidust. Rajatavad keskhoidlad tagavad Eestist leitud liikide ja maapõue proovide säilimise koos tuleviku tehnoloogiast ja teadmistest lähtuvate edasiste uurimisvõimalustega.
Suuremahuliste andmebaaside ja -võrkude loomine
2 812 112,5 eurot läheb Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuurile (ETAIS), mis tegeleb andmete hoidmise ja analüüsiga ning arvutuslike mudelite arendusega. Teadusarvutuskeskuseks sobivaid arvuteid ja salvestusseadmeid on juba mitmes Eesti ülikoolis ja teadusasutuses olemas, kuid keskustes on vaja riistvara, tarkvara, andmeteenuseid (haldus, tagavarakoopiad jne), kompetentsi ja kasutajatuge. Investeeringu abil soetatakse arvutiklastrid ja superarvutid ning andmehoidlad ja salvestid. Projekti abil muudetakse andmete kasutamine üle asutuste piiride lihtsamaks ja paindlikumaks.
Eesti teaduse ja hariduse andmeside optilist magistraalvõrku (EENet) toetatakse 2 610 450,8 euroga. EENet on andmesidevõrk, mis tagab internetiühenduse teadusasutustele ning loob eeldused tänapäeva teadusprojektides osalemiseks. Plaanitav optiline magistraal asendab praegused renditud mahupõhised andmesidekanalid optilise magistraalvõrguga, millega saavutatakse võrgu suurem töökindlus, kaasaegne ja mugav laiendatavus ning andmeedastuse kiiruse oluline kasv ning püsikulude sõltumatus andmesidekanalite mahust.
Optiline magistraalvõrk annab teadlastele piisava kiirusega juurdepääsu andmetöötlusvõimsustele, mis omakorda suudavad toime tulla tohutute andmemassiividega, näiteks suure osakeste põrguti (LargeHadron Collider) katsetulemuste analüüsimisega, ilmaennustusteks vajalike algandmete töötlemisega, meditsiiniandmete uurimisega jpm.
Ootejärjekorras on kuus projekti
Lisaks üheksale kinnitatud investeeringuprojektile jäid ootejärjekorda veel kuus projekti, mille rahastamine otsustatakse jooksvalt vahendite vabanemisel meetme eelarves. Kuna lisanimekiri ei ole moodustatud pingereana, valitakse vahendite vabanemisel lisanimekirjast investeerimisettepanek, mida on kõige otstarbekam rahastada.
Projektide lisanimekirja kuuluvad projektid on Eesti osalemine Euroopa Sotsiaaluuringus, Eesti struktuuribioloogia infrastruktuur (ESI), Taimebioloogia infrastruktuur - molekulidest, kõrgtehnoloogilise põllumajanduseni, Eesti PET-Keskus, Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotronkiirguse allikale ning Eesti kõrgete magnetväljade laboratoorium (EML).
Joamets selgitas, et nimekirja koostamisel lähtuti investeerimisettepanekutest, milles olid toodud detailsed eelarved ja seletused. "Nüüd, pärast nimekirja kinnitamist, peavad ettepanekute tegijad esitama väga detailse taotluse selle kohta, mida kavatsetakse teha vastavalt ajagraafikule, millised on kulutused etappide kaupa jne," rääkis ta.
Lisanimekirjas on tema sõnul projektid, mis ei kvalifitseerunud praegu põhinimekirja ja on nö ooteseisundis. "Euroraha kasutamine on seotud alati kindlate tähtaegadega. Kui näiteks mõnel projektil ebaõnnestub mõni hange sellel perioodil, saab sealt vabanenud raha suunata just lisanimekirjas olevatele projektidele," selgitas Joamets.
Kõik välja valitud 15 projekti kuuluvad ka valitsuse kinnitatud Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi nimekirja, milles on lähtuvalt Eesti ja maailma teaduse arengusuundumustest välja töötatud olemasolevate teaduse infrastruktuuride kaasajastamisvajadused ning initsiatiivid uute infrastruktuuride loomiseks.
Suurima toetuse, 5 752 048,2 eurot, saab riiklik siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute keskus, mis hakkab paiknema peamiselt struktuurifondide toel ehitatavas TÜ siirdemeditsiini hoones ning mille hulka kuulub ka olemasolevate tehnoloogiate uuendamine TÜ Kliinikumis ning Eesti Maaülikoolis (EMÜ). Kuigi enamik loodavast infrastruktuurist jääb TÜ juhtida, jääb see kõik partnerite ühiskasutusse. Rajatava asutuse moodustavad katseloomakeskus (sh vivaarium), kliiniliste uuringute üksus, siirdemeditsiiniliste uuringute üksus ning toidu ja tervishoiu labor.
Eesti Genoomikakeskusele (EGK) läheb 2 824 894,9 eurot. EGK on teaduse infrastruktuur, mis koosneb TÜ Eesti Geenivaramu 50 000 geenidoonori terviseandmetest ja koeproovidest ning Eesti Biokeskusele (EBK) soetatava kolmanda põlvkonna DNA järjestusanalüüsi platvormist koos vajaliku infotehnoloogilise toega nii tarkvara kui ka serverite osas.
Projekt "Nanomaterjalid - uuringud ja rakendused (NAMUR)" saab 4 940 370,4 eurot.
NAMUR koosneb tipplaboritest TTÜs ja TÜs, kus hakkavad asuma teadus- ja arendustegevuse probleemide lahendamiseks vajalikud mikro- ja nanoskoopia seadmed, millega saab analüüsida materjalide erinevate omaduste väljaselgitamise võimalusi ning millele lisanduvad tehnoloogilised seadmed materjalidele uute funktsionaalsete omaduste andmiseks.
Püütakse arendada eesti keele ja varamu säilitamist
Eesti keeleressursside keskus saab kokku 1 229 986,1 eurot. Keskus annab kõikidele uurijatele keeleressursside ja tehnoloogiate kättesaadavuse.
Varasemate programmide käigus on välja töötatud suur hulk uusi keeleressursse nagu kõnetehnoloogia andmebaasid, eesti-X-keele sõnastiku andmebaas, leksikograafi töökeskkond, samuti tarkvara nagu kõnetuvastaja, grammatikakontrollija, sisukokkuvõtete koostaja, eesti-inglise masintõlge jm. Uue infrastruktuuri loomist alustatakse juba olemasolevate keeleressursside kättesaadavuse, levitamise tingimuste ja formaadi väljatöötamisest. Keeleressursside keskuse projektis osalevad TÜ, TTÜi Küberneetika Instituut ja Eesti Keele Instituut (EKI).
Eesti e-varamu ja kogude säilitamise esimeseks etapiks antakse 2 720 093,8 eurot. E-varamu on ühtne keskkond, mille eesmärk on säilitada pikaajaliselt ja teha kättesaadavaks Eesti raamatukogude, arhiivide ja muuseumide digiteeritud materjale, tõsta mäluasutuste digiteerimisvõimet ning tagada Eesti jaoks oluliste kogude säilitamine. Projekt sisaldab digiteerimiskeskuste ja neutraliseerimiskeskuse rajamist, mis paiknevad TÜ Raamatukogus, Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvusarhiivis ja Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja Eesti Rahvusraamatukogus.
Keskkonna- ja loodusuuringuteks ligi 6,5 miljonit eurot
Suur osa toetusest läheb ka keskkonnauuringute edendamiseks ja loodusteaduslike arhiivide loomiseks.
4 243 733,5 euroga toetatakse keskkonnauuringute eksperimentaaljaamade võrgustikku - Eesti Keskkonnaobservatooriumit, mis tegeleb kolmel teadussuunal: atmosfääri-, maapõue- ja kliimauuringud, bioloogilise mitmekesisuse uuringud ning merekeskkonna uuringud. Projektis osalevad TÜ, TLÜ, TTÜ, Tartu Observatoorium, EMÜ, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI).
Projektile "Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC)" on eraldatud 2 243 298,9 eurot. NATARCi raames luuakse loodusteaduslikel arhiividel ja informaatikal põhinev süsteem, mis võimaldab looduse mitmekesisuse globaalseid ja Eesti põhiseid uuringuid ning toetab looduskaitset ja loodusharidust. Rajatavad keskhoidlad tagavad Eestist leitud liikide ja maapõue proovide säilimise koos tuleviku tehnoloogiast ja teadmistest lähtuvate edasiste uurimisvõimalustega.
Suuremahuliste andmebaaside ja -võrkude loomine
2 812 112,5 eurot läheb Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuurile (ETAIS), mis tegeleb andmete hoidmise ja analüüsiga ning arvutuslike mudelite arendusega. Teadusarvutuskeskuseks sobivaid arvuteid ja salvestusseadmeid on juba mitmes Eesti ülikoolis ja teadusasutuses olemas, kuid keskustes on vaja riistvara, tarkvara, andmeteenuseid (haldus, tagavarakoopiad jne), kompetentsi ja kasutajatuge. Investeeringu abil soetatakse arvutiklastrid ja superarvutid ning andmehoidlad ja salvestid. Projekti abil muudetakse andmete kasutamine üle asutuste piiride lihtsamaks ja paindlikumaks.
Eesti teaduse ja hariduse andmeside optilist magistraalvõrku (EENet) toetatakse 2 610 450,8 euroga. EENet on andmesidevõrk, mis tagab internetiühenduse teadusasutustele ning loob eeldused tänapäeva teadusprojektides osalemiseks. Plaanitav optiline magistraal asendab praegused renditud mahupõhised andmesidekanalid optilise magistraalvõrguga, millega saavutatakse võrgu suurem töökindlus, kaasaegne ja mugav laiendatavus ning andmeedastuse kiiruse oluline kasv ning püsikulude sõltumatus andmesidekanalite mahust.
Optiline magistraalvõrk annab teadlastele piisava kiirusega juurdepääsu andmetöötlusvõimsustele, mis omakorda suudavad toime tulla tohutute andmemassiividega, näiteks suure osakeste põrguti (LargeHadron Collider) katsetulemuste analüüsimisega, ilmaennustusteks vajalike algandmete töötlemisega, meditsiiniandmete uurimisega jpm.
Ootejärjekorras on kuus projekti
Lisaks üheksale kinnitatud investeeringuprojektile jäid ootejärjekorda veel kuus projekti, mille rahastamine otsustatakse jooksvalt vahendite vabanemisel meetme eelarves. Kuna lisanimekiri ei ole moodustatud pingereana, valitakse vahendite vabanemisel lisanimekirjast investeerimisettepanek, mida on kõige otstarbekam rahastada.
Projektide lisanimekirja kuuluvad projektid on Eesti osalemine Euroopa Sotsiaaluuringus, Eesti struktuuribioloogia infrastruktuur (ESI), Taimebioloogia infrastruktuur - molekulidest, kõrgtehnoloogilise põllumajanduseni, Eesti PET-Keskus, Eesti kiirekanal MAX-IV sünkrotronkiirguse allikale ning Eesti kõrgete magnetväljade laboratoorium (EML).
Joamets selgitas, et nimekirja koostamisel lähtuti investeerimisettepanekutest, milles olid toodud detailsed eelarved ja seletused. "Nüüd, pärast nimekirja kinnitamist, peavad ettepanekute tegijad esitama väga detailse taotluse selle kohta, mida kavatsetakse teha vastavalt ajagraafikule, millised on kulutused etappide kaupa jne," rääkis ta.
Lisanimekirjas on tema sõnul projektid, mis ei kvalifitseerunud praegu põhinimekirja ja on nö ooteseisundis. "Euroraha kasutamine on seotud alati kindlate tähtaegadega. Kui näiteks mõnel projektil ebaõnnestub mõni hange sellel perioodil, saab sealt vabanenud raha suunata just lisanimekirjas olevatele projektidele," selgitas Joamets.
Kõik välja valitud 15 projekti kuuluvad ka valitsuse kinnitatud Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi nimekirja, milles on lähtuvalt Eesti ja maailma teaduse arengusuundumustest välja töötatud olemasolevate teaduse infrastruktuuride kaasajastamisvajadused ning initsiatiivid uute infrastruktuuride loomiseks.
Toimetaja: Merili Nael